mardi 22 juin 2010

General Nyamwasa leaves hospital on doctors’ clearance

Kigali: Doctors treating Lt. Gen. Faustin Kayumba Nyamwasa have given him a clean bill of health - allowing him to return to the same home area where he almost lost his life, RNA can exclusively reveal.

Doctors at the Morningside Clinic in Northern Johannesburg discharged Gen. Kayumba at about lunch time South African time (same as Rwanda), according to sources close to the situation. The General returned to the upper-scale Melrose Arch residence, just about 10 meters drive from the hospital.

It is however not clear if the two bullets which were lodged in his body after the failed murder attempt on Saturday have been removed.

Details from the South African Police investigation suggest six people have been arrested, and a Spokesman said Monday that the investigations have reached a “sensitive” stage.

Meanwhile, The Sunday Times reported on Sunday that among those arrested in connection with the shooting is a former Rwandan soldier who may actually be known to Gen. Nyamwasa. The South African Police have not revealed the nationalities of the suspects.

Genocide suspect arrested working for Gabon President

Kigali: Interpol detectives on Monday arrested a Genocide suspect accused among many crimes of teaching the Interahamwe militia how to rape Tutsi women without contracting HIV/Aids – as part of the Tutsi Genocide.

Dr. Rindabahizi Jean Chrysostome was reportedly working in the office of Gabonese President Ali Bongo Ondimba.

The prosecution department announced Tuesday evening that Dr. Rindabahizi was arrested by Interpol agents on a warrant submitted early last year.

Available evidence shows that Dr. Rindabahizi was dubbed “Doctor” because of the techniques he provided for the Genocide militias in Southern Rwanda. He is said to have provided condoms for the interahamwe for raping Tutsi women.

He also allegedly gave tips to the rampaging militia on how best they could rape Tutsi women so they do not contract HIV/Aids.

In Cyarwa, an area in Huye, Dr. Rindabahizi allegedly collected militias to hunt for eight women who were subsequently killed in a church where they were hiding.

He is not the only one arrested in Gabon so far. In September 2005, Joseph Serugendo – a former technical director of the Radio-télévision libre des Mille collines (RTLM) was nabbed.

It is not clear if Dr. Rindabahizi will be handed to Rwanda or the International Criminal Tribunal for Rwanda.

Accident ferroviaire : le bilan s'alourdit

Le bilan provisoire de l'accident de train survenu à 60 km de Pointe Noire dans la nuit de lundi à mardi a été revu à la hausse. Il est désormais de 60 morts et 200 blessés. 60 personnes ont été tuées dans l'accident de train survenu dans la nuit de lundi à mardi au Congo, a affirmé à l'AFP un membre de la cellule de crise à Pointe Noire en se fondant sur les chiffres de la morgue de la ville. "Il y a 60 corps à la morgue de Pointe-Noire", a affirmé ce membre de la cellule de crise. Plus de 200 blessés La cellule a également recensé 77 blessés dont 13 graves à l'hôpital Adolphe Sicé et 73 blessées à l'hôpital militaire de Pointe-Noire. Ce membre de la cellule ne disposait pas des chiffres des deux autres hôpitaux de la capitale économique. Un peu plus tôt, le directeur des relation publiques du préfet de Pointe Noire Simon Edika avait fait état d'un bilan de "49 morts, 80 blessés graves et plus de 200 blessés". "Nous avons enregistré un grave accident de train cette nuit aux environs du PK (Point kilométrique) 60 de Pointe-Noire. Il y a plusieurs dizaines de victimes (décédées) et de blessés", avait affirmé dans la matinée Joseph Sauveur El Bez, directeur général du Chemin de fer Congo-océan (CFCO) qui relie Pointe-Noire et Brazzaville, principal axe de communication terrestre du pays. Le déraillement s'est produit à Yanga entre les localités de Bilinga et Tchitondi pour des causes encore inconnues, a précisé Joseph Sauveur El Bez, directeur général du Chemin de fer Congo-océan (CFCO) dans la matinée. "A un virage que le conducteur a abordé à vive allure, toutes les six voitures où se trouvaient les passagers ont "cédé" (déraillé). Nous avons été projetés par le choc", a raconté à l'AFP Lucien Koko, 37 ans, soigné à l'hôpital Adolphe Sicé de Pointe-Noire. "Bien des personnes sont restées encastrées. J'ai une blessure à l'avant-bras. D'autres amis qui étaient avec moi sont gravement blessés", a-t-il poursuivi. Plusieurs hypothèses "La vitesse excessive est une des hypothèses envisagées", a confié Dominique Bourgoin, chargé de mission auprès du CFCO, en s'appuyant sur des premiers témoignages et des avis de techniciens. Une source proche du dossier a affirmé à l'AFP que "le train aurait été trop chargé tant en termes de passagers que de marchandises". Le ministre des transports Isidore Mvouba et le Haut commandement militaire se sont réunis dans la matinée à Brazzaville et une délégation s'est rendue sur "les lieux du drame" dans l'après-midi, a précisé Costaud Mackosso, chef du protocole du ministère des Transports. "Une déclaration sera rendue publique" dans l'après-midi ou en soirée. Les gares de Pointe-Noire et Dolisie (100 km à l'est de Pointe-Noire), respectivement deuxième et troisième villes du Congo, se sont remplies de monde pendant la nuit, selon des témoins. "Ce sont des parents des victimes qui étaient en pleurs", a indiqué un témoin. "Nous avons pu filmer les blessés qui sont arrivés nombreux dans les deux grands hôpitaux de Pointe-Noire. C'est horrible", a affirmé à l'AFP un journaliste d'une chaîne locale de télévision de Pointe-Noire, DRTV (Digital Radio TV). Héritage de la colonisation française, le CFCO, dont la construction a coûté la vie à de nombreux Africains, est la principale voie d'échange qui relie Brazzaville et Pointe-Noire sur 510 kilomètres. En septembre 1991, sur la même ligne, une collision à Mvoungouti, près de Dolisie, entre un train de passagers et un train de marchandises avait fait 100 morts et 300 blessés. C'est, à ce jour, le plus grave accident ferroviaire du pays. Jeune Afrique

dimanche 13 juin 2010

Ibisambo nka Nyamwasa ntibizacika ubutabera mu Rwanda-Umuvunyi


-Tito Rutaremara arasubiza Nyamwasa muri Monitor

-Ubwo abanyapolitiki batangiye kwandika mu binyamakuru, ibintu bigeze iwa Ndabaga!

Nyuma yaho hasohokeye inkuru muri Monitor yanditswe na Gen. Kayumba Nyamwasa aho yavugaga byinshi bitagenda muri Leta ya Kagame ( twabigarutseho mu numero 25 y’ikinyamakuru Umurabyo ), Umuvunyi mukuru akaba na komiseri ushinzwe itangazamakuru muri FPR, Tito Rutaremara nawe yanditse muri Sunday Monitor, amusubiza ndetse binarenzeho amukurira inzira ku murima!

nyuma yo gusoma iyo nkuru muri Monitor, Tito avuga ngo byabaye ngombwa ko yandika asubiza ibinyoma bisebanya by’ubugome Kayumba Nyamwasa ashyira ku bayobozi b’igihugu n’ishyaka FPR riri ku butegetsi mu Rwanda.

Tito mu nyandiko ye aragira ati: Nk’uko abahanga mu bya politike babyemeza ngo muri politike igihe igihe kiragera igakura ku buryo bigera n’aho abayoboke (cadres) bayo baba batagishoboye kugendana nayo bagasigara cyangwa bakajugunywa

Ngo mu myaka 16 ishize FPR yakomeje gutera imbere ku buryo abatarashoboye kugendana nayo bananirwa, hannyuma abo babaniwe bakivanaho urubanza bakarushyira ku bandi kandi mu mahame ya FPR kuva yatangira ikintu cya mbere bagenderagaho ni ibijyanye no gusobanura (Accountability) kuri bose

Niyo mpamvu igihugu nk’u Rwanda kitari kigifite icyizere ariko nyuma ya 1994 cyabashije kwiteza imbere kiba intangarugero mu miyoborere myiza no mu bukungu

Umuvunyi Rutaremara avuga ko ibyo byose byari bigamije guteza imbere ishema ry’abanyarwanda, kandi Leta yashyizeho ingamba mu kwimakaza umutekano ndetse no kugera kuri serivisi zinoze zitangwa na Leta ku baturage

Ngo ibyo byari bikeneye ikinyabupfura n’ubunyangamugayo ku rwego rwo hejuru akaba aribyo byananiye bamwe harimo na Gen. Kayumba Nyamwasa.

Nk’uko Tito akomeza muri iyo nkuru ye yanditse mu kinyamakuru cy’I Bugande Sunday Monitor, avuga ko mu gihe Nyamwasa n’abandi bari mu myanya ya Leta bari barigize indakoreka basahura imitungo ya Leta, ariko ngo urugamba rwo kurwanya ruswa rugera kuri buri wese yaba ukomeye cyangwa uworoheje ibisambo nka Nyamwasa ntabwo bizacika ubutabera mu Rwanda.

Ngo Nyamwasa avuga ngo perezida Kagame yavuze ko ari umusirikari w’intangarugero, akavuga ngo yayoboye NSS, ngo yabaye umugaba mukuru w’ingabo cyangwa ngo yabaye Ambassaderi, umuntu yakibaza impamvu yagambaniye icyo cyizere yari yaragiriwe, kandi igisubizo ngo kiri muri kamere ya Nyamwasa yo kwirata, kumva ko ashaka inyungu ze kuruta iz’abandi

Ngo Gen.Nyamwasa mu gihe yari ayoboye ingabo yari azwiho cyane kuba umunyamatiku kabuhariwe (master of intrigues) no kurema udutsiko (cliques)

Ngo inshuro zirenze imwe muri Werurwe 2000, na Gashyantare 2003 na Kamena 2004 atarajya mu Buhinde yahawe gasopo kubera imyitwarire ye idahwitse, ngo ndetse Kagame iyo ataba umuyobozi ufite impuhwe, ngo Nyamwasa ntiyari no kwemererwa kujya muri iyo myanya ikomeye kandi yari azwiho ayo manyanga.

Ngo kuva Nyamwasa yahunga yamaganye igikorwa cyo kumuhamagaza n’akanama ka FPR, ngo ariko aho arabeshya ngo kuko ubusanzwe imiryango y’impinduramatwara nka FPR ihwitura abanyamuryango bayo igihe bibaye ngombwa.

Kandi ngo FPR kugeza ubu ifite ishema ry’uko itarirukana umunyamuryango n’umwe mu mateka yayo, ngo nubwo Nyamwasa aharabika izina rya system yamugize

Ngo ku bijyanye n’indege Nyamwasa avuga bigamije kuyobesha abantu, ngo kuko nk’umuntu wari mu kanama k’ubuyobozi ka TRI-STAR, Nyamwasa yari azi ibyemezo byo kugura indege ebyiri ubu yibandaho cyane n’inzu ya Ambassade y’u Rwanda mu bwongereza, none ubu arihindukiranya akavuga ko uwo mutungo ari uwa Perezida Kagame bwite

Ngo Perezida Kagame umurava afite wokurwanya ruswa urazwi n’abanyarwanda ndetse n’abanyamahanga barawemera, ariko ngo Nyamwasa iyo avuga ngo ibihembo Kagame ahabwa ni baringa, ni igisebo ku miryango na za kaminuza zikomeye zibimugenera kandi zibyirije zikamuhemba nk’umuntu wagejeje igihugu kuri byinsi

Titi Rutaremara arangiza inkuru ye avuga ko FPR itazateshuka ku nshingano bihaye yo guteza imbere abanyarwanda

Dore impamvu Kagame ashwana na Kayumba agakorana na Rwarakabije

Nyuma y’inkuru y’umuvunyi mukuru Tit Rutaremara yanditse mu kinyamakuru Monitor asobanura ibya Kayumba Nyamwasa, noneho na Job Jabiro undi munyapolitiki ukomeye mu Rwanda wiyita iryo zina, nawe yanditse indi nyandiko kuri Nyamwasa ifite umutwe ugira uti: “How Kayumba got it all wrong” ugenekereje mu kinyarwanda bishatse kuvuga ngo: “uko Kayumba yabifashe uko bitari”

Uyu munyapoliti uzi no kwandika nawe yagarutse kubyo Kayumba yanditse muri Sunday Monitor, ngo kubera ko yabyanditse kubera impamvu z’umuryango we, inshuti ze, abenegihugu n’abandi basomye iyo nkuru bose, ngo bigaragaza ko umuryango we n’inshuti ze aribo ashyira imbere, igihugu n’isi bikaza inyuma y’ibindi nko ku nshuri ya kane

Job Jabiro aragira ati: “Arashaka kutubeshya ko ari mu ntambara y’umuryango we n’uwa Perezida Kagame kandi ngo bitatureba”

Ngo nyamara nta cyari kubuza Kayumba kumvikana na Kagame, ngo ariko imitekerereze yuko imiryango n’inshuti biza mbere y’igihu ngo iyo ni imitekerereze yak era ya Cyami ngo kuko ingoma za kera nizo zagenderaga ku ihame rya L’Etat c’est moi.

Ngo Kayumba yavuze ko yashwanye na Kagame kandi yarakijije ubuzima bwe, uyu Job we ngo nubwo abyemera nk’ukuri, ngo ikindi kandi bigaragaza ko Kagame ashyira imbere inyungu z’igihugu kurenza inshuti ze ariko akakira abari abanzi be ba kera mu gihe bihannye cyangwa bahinduye imikorere, ngo gushyira imbere inyungu z’igihugu nibyo bituma Kagame ashwana na Kayumba agakorana na Rwarakabije

Ngo ibyo bigaragaza ko Perezida Kagame afite ubworherane, yumva ibibazo by’abantu afite n’ubwitange mu gukorera igihugu kandi ashyira igihugu imbere kurenza uko ahashyira umuryango we

Ikindi Job avuga nuko ngo kurega Kagame ko atubahiriza inzego ng nabyo si ukuri, akomeza avuga ko Kagame gusaba kwisobanura (accountability) ntabwo ari ugukina cyangwa ikindi ngo ahubwo ibintu bikomeye (serieux) kubera ko abantu bashinjwa mu nkiko barahanwa bityo bigaha icyizere inzego za Leta, amasoko ya Leta ndetse n’imicungire myiza y’umutungo wa Leta, cyane cyane ishoramari n’umutekano w’abaturage

Ngo ibyo kugeranya Kagame na Idi Amini, ngo ni ubuswa kuko Idi Amini yashyizeho itegeko aho bashyiraga abantu ku giti bakabarasa, ariko Kagame na FPR bo bavanyeho igihano cy’urupfu kandi abanyabyaha b’abateroritse nka Mushaidi bajyanwa imbere y’urukiko.


Ubwanditsi bwa JOURNAL UMURABYO No 26